Posted by: Nele | juuli 24, 2009

Läkitus Tartust

Lugupeetud koselased.

Maailmas on palju, mis teeb inimest suureks. Mõnele on looduse poolt antud geenipagas ja neist inimesist saavad näiteks korvpallurid või need, kes poes kõrgetele riiulitele kartulikrõpse või moosipurke laovad. Teised ei ole ehk niivõrd pikad, kuivõrd nende suurus tuleb seestpoolt. Võtame näiteks koselased. Just nagu pärisnimes ‘Kose’ saab tähed ümber tõstes sõna ‘okse’, võib pärast pikka mõtlemist moodustada ka eesliite ‘ekso-‘, mis justkui tähendaks ‘väljapoole’ või ‘välja’. Sisseelamine, mulle tundub, on võrdlemisi idiootne, sest sellistest saavad koolitulistajad või soomlased, mistõttu on hea näha, et koselased ei ole läinud ei ‘endo-‘ ega ‘okse’ teed, vaid teevad asju väljapoole ja läbi selle valivad suuruse. Heas mõttes. Isegi kui tähtis pole suurus, vaid see, kuidas seda kasutada. Selles mõttes oli see projekt hästi läbi mõeldud sellisel ‘aga küsiks õige Euroopa noortelt kohutavalt palju raha, et panna kokku üks suvine muusikal’ moel. Nagu halloo??? Ma ei saa enda väikse sünnipäevapeogagi hakkama ja ühed tüübid teevad siin Kose aasta suursündmust. Või on Kuldliiga suurem? Hmmm…

Igastahes… Kui olla tapvalt aus, siis ma olin alguses kogu selle ürituse suhtes pisut skeptiline, sest miski ei näinud tööle minevat ja ma mõtlesin, et sellest tuleb üks totter lasteetendus. Ja tuligi, aga mööndustega. Totra asemel oli nagu legendaarne ja laste- asemel noorte-, nii et nagu legendaarne noorteetendus. Etendus oli legendaarne, näitlejad olid legendaarsed, orkester oli legendaarne, koor oli legendaarne, toit oli legendaarne, kohalik Konsum oli legendaarne (Pirkosse ma ei jõudnudki, aga ju ta on ka legendaarne), lava oli legendaarne, projekt Kose saunad oli legendaarne, Kose alaealised tüdrukud olid legendaarsed (kuigi Kristjan teab sellest vist rohkem), Kose üleealised tüdrukud olid legendaarsed (ilmselgelt), Kaari isa, kes mind saunas masseeris, oli legendaarne, see kivist näkk seal jões oli legendaarne (näkid üldse samas…), Mammu maasikapõld oli legendaarne jne jne jne jne jne. Ma võiks päris kaua jätkata. Aga eks te ise võite edasi mõelda. Või täiendada seda nimekirja. Ise valige.

Ühesõnaga ma olen enam kui rahul, et mind peeti selle ürituse vääriliseks ja ma loodan, et te teete säänest asja kunagi veel. Ja veel paremini (kui see üldse võimalik on).

Aitäh aitäh aitäh toreda aja eest ja ehk saatus viib meid kunagi veel kokku.

Siiralt teie,

Rasmus Kull

 

P7112801

Advertisements

Responses

  1. Isssand Rasmus, Sa oled nii lahe. Ja Sa unustasid ühe asja: Sa oled ka legendaarne! Kosel vähemalt. 😉
    Ja otse loomulikult me kõik kohtume veel. Kokkutulekud ja asjad tulevad ju veel ja millalgi varsti mingi muusikal või asi ja.. Noh, tead küll.

  2. Täpselt Susanna. Kindlasti me peame veel kohtuma, see on kindel;) Kuigi ma pidin selle jutu 2 korda läbi lugema, et täiesti mõista su jutu mõtet:DMa loodan, et tulevad lisaetendused;) Praegu on selline tühi tunne, et ei teagi nagu mida teha. Tahaks veel sinna lavale saada;)

  3. Mu emme rääkis Sinust metsas mustikal ka 😀

  4. Kellest täpselt?

  5. Rasmusest we?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: